Marie oskab haiget teha ...

Ilusad sõnad

Tuju läks naksti paremaks :)
Mari-Leen´i blogist leidsin :)
Sõnad meeldivad mulle üle kõige :P
Siin ta on...

HP kaelapael

Björnil on HP kaelapael. See on ta lemmik ning seal otsas ripub tal oma ratta lukustamise võti. Ükspäev kukkus tal see kaelapael märjale ning porisele asfaldile ja sai mustaks. Mina siis pesin ära, aga pesu käigus tulid osad tähed kaelapaela pealt lahti. Lohutasin siis, et kui ma Eestis olen, siis võin sulle uue saata. Meie järgnev kahekõne:

B: "Kas sa lähed tagasi panka tööle?"

Mina: "Ma ei tea veel. Mis siis?"

B: "Mina küll tahaks, et sa läheksid."

Mina: "Miks nii?"

B: "No siis saad sa lisaks kaelapaelale meile raha ka saata. Saaksid ju? "

:D :D :D

Rättskrivning för år 3 den 29/09

När hösten kommer har många av skogens blommor vissnat.
I stället är det gott om bär.
Bland tallarna lyser det rött av lingon.
Johan och Josefin älskar att vara i skogen och leka.

Tõlge:

Sügise saabudes on lilled metsas ära õitsenud.
Selle asemel on metsas palju marju.
Mändide vahel punetab jõhvikas.
Johan ja Josefin armastavad metsas olla ja mängida.

Homme on Björnil koolis etteütlus ülaltoodud tekstile. Björn lubas täna õhtul etteütluse endale käe peale kirjutada, et siis koolis saab piiluda :) Kirjutasime teksti ühe korra läbi paberilt vaatamise järgi, kuid iseseisvaks kirjutamiseks pole ta valmis ju niipea. Kurb :(

Vasa Viktoriagatani trammipeatus

Seisan Vasa Viktoriagatan trammipeatuses ja ootan trammi. Rahvast on palju, linde ka - tuvisid. Viimased paistavad ka justkui trammi ootavat, siblivad peatuses ning trammiteel ringi. Trammirööbaste ja peatuse vahel on vaid kaks sammu. Tuleb kollane auto mööda trammiteed ja sõidab kõigi silme ees prõksti tuvi surnuks. Märg plekk jäi ainult järgi - vereloik ja suletutid. Rahvas ohhetab...

Kui sellist asja pealt oled näinud, siis ei lähe see kuidagi meelest ära. Terve pärastlõuna olen selle tuvi peale mõelnud...

Rõve mees oled!

Lapsmodell

Sverkerist on nüüd profifotograafi poolt tehtud terve imeilus pildiseeria. Mul on au saada ka üks raamitud pilt temast :) Oi, ma olen happy :-)

Tere, kollane auto!

Jalutasime Björniga kesklinna vaiksel tänaval ja ajasime juttu, kui ma äkki sulaselget eesti keelt kuulen. Vaatasin selja taha ning kaks soliidset vanamutikest ajasid omavahel juttu. No natuke oli ikka rootsi aksenti ka juures tegelikult. Ütlesin siis Björnile, et näe, nemad räägivad eesti keeles. Björn kohe, et mina ja räägi nendega juttu. Tema ju ise räägib iga ettejuhtuva võõraga, eriti nendega muidugi, kes oma koeraga jalutavad. Küsib, et mida koer hommikuks sõi, kui vana ta on ja siis palub, kas pai teha võib ning paitab alati vastukarva (ei mina tea miks :). No Björni pakkumisele nende vanamutikestega jutustama minna ma igastahes ei reageerinud. Björn pani seepeale omad trumbid mängu ja hakkas meelega sammu aeglustama ning kõva selge häälega korrutama: "Kollane auto. Kollane auto. Tere! Kollane auto. Tere!" Ehh, ta mõtles, et äkki mutikesed märkavad siis teda, kuid viimased keerasid kõrvaltänavale ning kadusid me vaateväljast :D :D :D

* Miks ta "kollane auto" öelda oskab, see on omaette jutt ;)

Björni sünnipäev!

Alustan sellest, et laupäeva õhtul läksin kaksikuid hoidma. Küpsetasin ja vaaritasin kodus head söögid valmis, kraamisin ka natuke. Halb oli muidugi see, et Theresa ei jäänud teiseks ööks enam meie juurde, vaid läks hoopis tädi poole. Seega jäid laupäeva õhtul koju kaks vastandit: Jenni ja Björn. Mõlemale sai 4-silma vestluses sõnad peale loetud, et ei helista ei isale ega Mariele, ei sega neid seal kuskil kaugel koosolekul, helistage mulle kui vaja. No aga ikkagi läks kodus kätshiks ilma minuta. Jenni muidugi selle asemel, et Björn maha rahustada, ei tee üldse kuulma ega märkamagi ning ajab asjad veel hullemaks. Helistas siis nuttev Björn mulle nii mitu korda kuni mul telefoni aku tühjaks sai. Milles siis probleem oli? Temal on paha olla ja temal on valus, aga kus kohas valus on, seda ei tea jne. Küsisin, et kas tegelikult on asi selles, et ta tahab, et ma kodus oleksin, siis sain vastuseks "jah!" No minul siis hakkas muidugi selle kisa ja kära pärast, mis kodus toimus, süda valutama :§ Ja kuna telefon tühjaks sai, siis polnud mul õrna aimugi kellast. Küsisin siis kaksikute vennal Georgilt, et kus neil kell on :D Ta ütles, et tema toas on! No oligi ukse peal selline mänguosutitega kell, mida sai ise timmida just selleks kellaajaks, mida vaja :D :D :D Lapsed..... Aga kui ma öösel koju jõudsin, siis magas Björn riietega voodis. Koorisin teda natuke paljamaks, panin kaisukaru kaisu ja tegin pai :) Tubli poiss oli! Talle ei meeldi üksi olla ja veel vähem meeldib talle koos kraaklejast Jenniga olla ning ta ei helistanud ei Mariele ega isale, sest oli lubanud mulle, et ei sega neid. Millise sõnakuulelikkuse me saavutanud oleme temaga!

Pühapäeva hommikul kell 6.00 helistas Björni pärisema USA-st. Kuna ema läks tööle, siis polnud tal võimalik hiljem helistada ning seal teispool maakera on ju hoopis teine aeg ka :P Björn ei saanud suurt midagi aru, mis toimub. Kuulas, mida ema rääkis ja küsis vastu, et mida ta teeb. Jenni karjus kõrval: "Ütle, et ma igatsen sind. Ütle, et ma armastan sind!" Mnjaa... Seejärel laulsime me unisele Björnile sünnipäevalaulu Jenniga ning andsime kingitused üle. Pere poolt sai ta uue GameBoy mängu, Sverkeri poolt arvutimängu, vanaema poolt arvutimängu ja minu poolt tema fotoga tassi :P Musitatud-kallistatud, keerasime meie Jenniga uuesti magama (no me olime eelneval ööl mõlemad umbes 2-ni üleval). Björn jäi omi kingitusi uudistama.

Siis kui minu jaoks päris hommik saabus (kell 8.00), siis asusin meile traditsioonilist sünnipäeva hommikusööki valmistama > soojad mitmeviljakuklid, vaarikamuffinid, värske mahl, singi-, kurgi-, juustu-, tomativiilud jne. Kella 10.00 paiku istusime rõdul ja nautisime siis kolmekesi. Paari tunni pärast läksime Björniga linna, et midagi vahvat teha. Tema võis otsustada, mida ta teha tahab. Tahtis Bushusetis möllata. Oki-toki siis! Ta nii suur ja varsti ka vana juba, et selline mängumaa jääb igavaks talle, tekivad ju muud huvid :) Seega andku minna. No jooksis ja möllas siis nii, et higimull oli mitu tundi otsa ees ja veri ka lõpuks ninast väljas :D No, aga mina ju ostsin sünna puhul kommi ja sokolaadi (see meie vaheline saladus, pss!), jäätis ja limonaadi...mida üks 9-aastane veel tahta võib :) Kella 19.00ks läksime Hard Rock Cafe Göteborg´isse. Tegime ühe tuuri piljardit, Björn kimas paar tiiru mänguautomaadis autoga sõita ja siis olidki teised ka kohal. Mängisime virtuaalset bowlingut (ush, päris on ikka parem....vaatad, et tabad, aga ekraan näitab, et panid mööda, bööö :( Seejärel sõime. Kuigi meid oli vaid 6 inimest kokku, siis ei magustoitu ega kohvi ega midagi muud ei lubatud tellida. No kui ise võib-olla oleksid maksnud, siis jah. Imelik, Björn juba hõiskas, et kõigile nüüd jäätist ka ja ettekandja küsis, kas keegi kohvi soovib, siis Marielt oli range vastus EI. Mitte, et väga puudust oleks tundnud, aga kuidagi imelik oli minul vähemalt olla jälle. Ma vist nii ära harjunud hea eluga ning mitte maksmisega, et kui kuulen öeldavat EI, siis kohe mõtted hakkavad tööle. Näh! Põhimõtteliselt selline mu väikse armsa sõbra sünnipäev välja nägigi ...

Täiesti tähtsusetu tähelepanek elust enesest

Viimasel ajal on meedias suure tähelepanu osaliseks saanud selliste kuulsuste nagu Gwen Stefani, Britney Spears, Angelina Jolie & Brad Pitt, Tom Cruise & Katie Holms jne beebid. Vaatad siis neid pilte kas ajakirjast või internetist ja siis vaatad meie Sverkerit :) Britney Spearsi Sean Preaston kannab enamusel juhtudest piltidel ainult pampersit ja t-särki ning lutipudel on tal ka kõige tavalisem jõehobu pildiga. Aga meie Sverkeril on viiekordse patendiga patendeeritud lutipudel, mida Rootsist osta ei saagi ning KÕIK uued riided (mitte ühtegi kasutatud ega kellegi antud) sellistelt brändidelt nagu Lexington Baby , Trotters , Catimini , Bella Bliss , Ralph Lauren , Gant , Burberry , Dodipetto , No Added Sugar jne jne. Tema riidekapis on rohkem riideid kui minu omas! Ja mitte ainult riided, vaid ka aksessuaarid nagu nahkpapud, ehtsast nahast Burberry beebivöö, ülikond 6-kuusele, Ralph Lauren triiksärgid ning viigipüksid, kikilips, ehtne nahktagi, kauboisaapad jne. Marie ise väidab igat uut asja näidates, et näe ta sai jälle kingiks. Mmmm.... no 90% on ikkagi temal endal ostetud. Ükspäev ma märkasin peale terve pesumasina täie Sverkeri pudipõllede pesemist riidekapis t-särki, mis maksis 370.- SEK !!! Täiesti tavaline sinine, aga oli firma oma loomulikult. Ja selliseid on tal virnade kaupa. Samas nt Björnil on kooliskäimiseks vaid kaks paari pikki pükse ja neiski augud sees. Ühesuguseid sokke otsin ma talle igal hommikul pool tundi taga ja dressipluusidega on ka kitsas käes. Kes julgeb väita, et veri pole paksem kui vesi? Marie on ise ka peale OMA lapse saamist muutunud, kinnisemaks ja teiste suhtes ükskõiksemaks, jutt läheb reeglina ühest kõrvast sisse ja teisest välja, naeratus on vaid keep smiling, millel tegelikult mingeid tundeid sees pole.

Pole just kõige meeldivam tunne selliseid asju pealt vaadata, aga tegelikult pole see absoluutselt minu asi. Nagu ütlesin, täiesti tähtsusetu tähelepanek ;) Lõhnab lihtsalt brändi-hulluse järgi kohutavalt ;)

Eesti pood Stockholmis

Lõpuks on avatud eesti toiduainete pood nimega "Jes, estniska delikatesser" Stockholmis. Muuhulgas saab sealt osta eesti leiba, piimatooteid (kohukesi, kohupiima, hapukoort), vorstitooteid, Kalevi toodangut jne. Pood on avatud varahommikust hilisõhtuni ja Rootsile kohaselt pühapäeviti suletud. Samas kohas asub ka kohvik, kus saab osta kohvi kõrvale nt tüki ehtsat kohupiimakooki. Lahe! Lõpuks ometi nende poola ja vene poodide hulgas ka eesti enda oma!

Allikas: "Eesti Päevaleht" Rootsis

Põhjamaade suurim raamatumess

Toimus Göteborgis 21.-24.september 2006. Mina sinna kahjuks B. sünnipäeva tõttu ei jõudnud, aga pole hullu. Sel korral oli läbivaks teemaks sõnavabadus. Eestist olid esindatud Eesti Kirjanike Liit ning Tallinna Raamatutrükikoda. Aga-aga...järgmisel aastal toimub mess 27.-30. september 2007 ning teemaks on Eesti :) Wow, ütleks!

Tegus nädalavahetus

Reede, 22.september

Björn hommikul kooli. Kella 10.00st juuksurisse. Kell 15.oo Björnile kooli järgi, kell 16.15 kinno. Björni valikul vaatame Clicki. Peale seda söödan tal McDonaldsis kõhu täis ja siis koju. Õhtul tulebTheresa külla. Vanemaid pole kodus alates eilsest.

* Õnne tänastele sünnipäevalastele!

Laupäev, 23.september

Kell 10.15 pean olema Björniga Göteborgi teises linna otsas, ühistranspordiga sinna sõitmine laupäeva hommikul võtab kõvasti aega, seega tuleb vara üle tõusta. No problemo! Peale trenni pean kuidagi tema kingitusel järel käima, samas on tema ju minuga kaasas. Mh, kuidas see välja kukub ilma, et ta aru saaks?

Õhtul 18.00st kaksikuid hoidma kuni südaööni.

Pühapäev, 24.september

Björni sünnipäev! Kuigi ta lubas end varakult juba ära peita, siis sünnipäeva laulust ta siiski ei pääse. Minu poolt siis hommikusöök, pärast mida teeme linnas midagi põnevat. Esialgse plaani kohaselt tahab ta mängida ühes niinimetatud mängumaailmas, kus saad pallimeres möllata, kiikuda, mäest alla lasta, batuudil hüpata jne. Õhtul koguneb kogu pere kella 19.00ks Hard Rock Cafesse.

* Palju õnne Björn!

Õigel ajal õiges kohas

Ma sain täna ümbriku Eestist! Ainuüksi käekirja nägemine tegi mu tuju heaks :) Suunurgad tõusid nende ümbrikul olevate smailide pärast kõrvuni :) Ja ümbriku sees oli väääääga armas pilt Moonikast :) Issver kui hea!!! Ja tekst mõjus hingele palsamina ;) Ma nüüd lähipäevil muretsen mingi väga popi pildiraami ja asetan selle oma kummutile. Ja kui tagasi Eestisse hakkan tulema, siis pakin pildi käsipagasisse mitte sinna loobitavasse pagasisse ;)

Väga õigel ajal saabus see kingitus. Aitäh sulle, sõbrake!

Kahjulik kakao

Tuli mul ükspäev jube kakao isu peale. No, et pole nii kaua joonud ja oleks õhtul hea end fliisi sisse keerata, raamatut lugeda ja lonks kakaod rüübata. Mõeldud-tehtud! Ostsin Dumle kakao. Mmm...

Täna jõi Jenni kakaod. Marie nägi ja ütles, et " ega see sulle hea pole, kakao on sama kahjulik kui kommid, pole vaja üleliigseid suhkruid sisse kaanida jne bläääblääblää!"Mina olin ka sel ajal köögis ja ei suutnud omi kõrvu uskuda. Miks tal on vaja niimoodi salvata??? Ta teab väga hästi, et keegi teine peale minu seda kakaod ei ostnud. Ma ei saa aru, mis viga on... Üks täiesti normaalne inimene ei või tassitäit kakaod juua või? Kas peaks tema käest seda ka küsima, mida võileiva peale hommikul panna ja mida mitte?

Kusjuures rase olles oli Mariel üks kiiks - polnud see isu jäätise ega hapukurgi järele, vaid hoopis kakao järgi :O Mitu korda võttis teema üles, et kuidas tema ikka ei saa kakaota olla.

Vot siuke seik. Võib-olla mitte midagi tegelikult, aga mina võtsin jälle asja hinge. Täiskasvanud haritud naine ja ussitab nii...kurb :(

Kuidas Rootsis lapsi karistatakse?

Kui 14-aastane läheb laupäeva päeval kell 12.00 kinno ja sealt tagasi jõuab pühapäeva õhtul kell 18.00 (koduseid mitte informeerides sellest), siis saab ta selle eest 2-nädalat koduaresti koos kõikvõimalikest üritustest osavõtu keeluga (nt venna sünnipäevast Hard Rock Cafe´s).

Teateid tegelikkusest

Meenus, et ma pole ju siin kajastanudki vahepealseid olulisi sündmusi! Olen küll kirjutanud, et tulen tagasi, aga sellest kuidas mulle mu koht üles öeldi, sellest pole ju kirjutanud :D Aga see pikk lugu kõlbabki rohkem rääkimiseks kui kirjutamiseks, sest nüansse on nii palju ;)

Lähen kannan nüüd oma lemmik dressipluusi kirjaga Bad Girl :D :D :D iccc

muig

Sõidame Björniga ratastega jalkatrennist kodu poole. Autotee ja rattatee ristumiskohas võtame juba varakult tuurid madalamaks, räägime juttu ja Björn joob Coca-Cola´t. Tuleb cabrio, mida juhib tõmmu mees, kõrval istub pikajuukseline blondiin. Viipan käega, et andku minna, me veel ei taha üle tee minna. Blondiin vaatab meid ja naeratab. Björn karjub täiest kõrist talle: Kõva auto teil!

irw :D

Nonii

Sain siis oma arvuti tagasi (uue kõvakettaga!). Thank god! On ikka raske oma Eesti elu taasalustada küll kui internetiühendust pole. Hoian nüüd kõvasti pöialt, et kõik sujuks töö, kooli ja kodu suhtes. Esmanimetatud on kõige tähtsam ja niipalju kui ma aru olen saanud, siis kõige SUUREM mure ka. Võta üks kuulutus ja viska sellega teist, lisaks on kõik tutvused ka soigu vajunud. Minu s.o.s. kirjale ei vastanud peaaegu mitte keegi või siis vastati nii, et kahjuks ei saa ma sind töö suhtes aidata. Oomaigaad, ma palusin võimalusel vaid silmad-kõrvad lahti hoida, ei muud :D Endine tööandja seevastu soovitas Eestis tagasi olles nende juurest läbi astuda, et koos vaadata, kas neil minu nõudmistele vastavalt midagi pakkuda ka on. Väga "lootusandev". Ise olen kandideerinud vaid ühele kohale, kuid sealt sain peale intervjuule kutset (mida ma kahjuks ju hetkel veel välismaal viibimise tõttu vastu võtta ei saa) vastuseks, et meil on kiiresti-kiiresti vaja ja seega langeb teie kandidatuur välja > me ei saa nii kaua oodata. No arusaadav ju. Aga täna (nädalaid hiljem) sain neilt taas kirja, et kuna te intervjuule ikka saaksite tulla. Meie väljavalitule pakuti endises töökohas suuremat palka ja seega oleme me tagasi alguses oma asjadega. No eks ma siis tuletan neile taas meelde, et mina olin see, kes kandideeris, kuid ei saanud kohtumisele tulla (samas vastastikuse sobivuse korral saaksin peale kohtumist oktoobris ju tööga koheselt alustada). Uhh, eks ma jään siis neilt jälle samalaadset vastust ootama > kahjuks ei saa me teid nii kaua oodata. Siis olen sellest firmast kolm vastust saanud a´la täname kandideerimast. Uhh!

Kooliga on endiselt > raharöövlid sellised! Deklareerisid mu ained ise ära ja nüüd kui ma kompleinin, et vabandage mulle selline kellaaeg ei sobi loengu kuulamiseks, sest (loodetavasti) käin ma sel ajal tööl, siis vastatakse, et hea küll, trahviks maksad 30% 4-punktise aine kogumaksumusest siis. Sorry, mul oli oma õppekonsultandiga küll kirjavahetus, kus ma andsin teada, et antud ained sobivad, kuid see ei tähendanud veel seda, et nemad need siis deklareerida tohtisid minu eest. Maksku see trahv nüüd ka siis ise! Kui ma oleksin ise deklareerimisega tegeleda saanud, siis oleksin ka avastanud selle loengu toimumise kellaaja. Mul kohe adrenaliini tase tõuseb kui näen oma poskastis mõnda koolist saabunud meili.

Ja mu tillukese kodukesega on nii, et üürnik ei leia kuidagi uut elamispinda. Üürihinnad Tallinnas on vist aasta jooksul jällegi tõusnud. Samas, ma saan ka mujal elatud seni kuni ta uue võimaluse leiab; aga ilma tööta ma ei saa, sest kohustused tapaksid mu muidu.

Elust enesest - iseendale.

Üks kuu

... on jäänud tagasitulemiseni...et edasi minna...mõnede asjadega sealt, kus pooleli jäi ja mõnedega hoopis otsast peale alustada. Selline tunne on nagu oleksin terve igaviku ära olnud. Tulevik tundub tume...hetkel vähemalt.

Welcome to Estonia, 14.oktoober 2006!

Just! Ma tulen tagasi :-) Ja ma ei kahetse, et läksin ning jätsin kõik. Ma tulen tagasi ja oskan asjadele vaadata hoopis teise pilguga. Ja ma olen õnnelik selle aja üle, mis siin veedetud sai. Ülikool, töökogemus Astellas Pharma´s, uued inimesed, uued kogemused ning oskused, erinevad rahvused ning kultuurid, uus keel, uued situatsioonid, reisimine, restorani- ning kinokülastused, külaskäigud, peod, hotellid, varahommikud ning hilisõhtud, trenniskäigud, sõbrad... See aasta on tohutult palju andnud!