Jalutasime Björniga kesklinna vaiksel tänaval ja ajasime juttu, kui ma äkki sulaselget eesti keelt kuulen. Vaatasin selja taha ning kaks soliidset vanamutikest ajasid omavahel juttu. No natuke oli ikka rootsi aksenti ka juures tegelikult. Ütlesin siis Björnile, et näe, nemad räägivad eesti keeles. Björn kohe, et mina ja räägi nendega juttu. Tema ju ise räägib iga ettejuhtuva võõraga, eriti nendega muidugi, kes oma koeraga jalutavad. Küsib, et mida koer hommikuks sõi, kui vana ta on ja siis palub, kas pai teha võib ning paitab alati vastukarva (ei mina tea miks :). No Björni pakkumisele nende vanamutikestega jutustama minna ma igastahes ei reageerinud. Björn pani seepeale omad trumbid mängu ja hakkas meelega sammu aeglustama ning kõva selge häälega korrutama: "Kollane auto. Kollane auto. Tere! Kollane auto. Tere!" Ehh, ta mõtles, et äkki mutikesed märkavad siis teda, kuid viimased keerasid kõrvaltänavale ning kadusid me vaateväljast :D :D :D
* Miks ta "kollane auto" öelda oskab, see on omaette jutt ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar