reede, september 15, 2006

Nonii

Sain siis oma arvuti tagasi (uue kõvakettaga!). Thank god! On ikka raske oma Eesti elu taasalustada küll kui internetiühendust pole. Hoian nüüd kõvasti pöialt, et kõik sujuks töö, kooli ja kodu suhtes. Esmanimetatud on kõige tähtsam ja niipalju kui ma aru olen saanud, siis kõige SUUREM mure ka. Võta üks kuulutus ja viska sellega teist, lisaks on kõik tutvused ka soigu vajunud. Minu s.o.s. kirjale ei vastanud peaaegu mitte keegi või siis vastati nii, et kahjuks ei saa ma sind töö suhtes aidata. Oomaigaad, ma palusin võimalusel vaid silmad-kõrvad lahti hoida, ei muud :D Endine tööandja seevastu soovitas Eestis tagasi olles nende juurest läbi astuda, et koos vaadata, kas neil minu nõudmistele vastavalt midagi pakkuda ka on. Väga "lootusandev". Ise olen kandideerinud vaid ühele kohale, kuid sealt sain peale intervjuule kutset (mida ma kahjuks ju hetkel veel välismaal viibimise tõttu vastu võtta ei saa) vastuseks, et meil on kiiresti-kiiresti vaja ja seega langeb teie kandidatuur välja > me ei saa nii kaua oodata. No arusaadav ju. Aga täna (nädalaid hiljem) sain neilt taas kirja, et kuna te intervjuule ikka saaksite tulla. Meie väljavalitule pakuti endises töökohas suuremat palka ja seega oleme me tagasi alguses oma asjadega. No eks ma siis tuletan neile taas meelde, et mina olin see, kes kandideeris, kuid ei saanud kohtumisele tulla (samas vastastikuse sobivuse korral saaksin peale kohtumist oktoobris ju tööga koheselt alustada). Uhh, eks ma jään siis neilt jälle samalaadset vastust ootama > kahjuks ei saa me teid nii kaua oodata. Siis olen sellest firmast kolm vastust saanud a´la täname kandideerimast. Uhh!
Kooliga on endiselt > raharöövlid sellised! Deklareerisid mu ained ise ära ja nüüd kui ma kompleinin, et vabandage mulle selline kellaaeg ei sobi loengu kuulamiseks, sest (loodetavasti) käin ma sel ajal tööl, siis vastatakse, et hea küll, trahviks maksad 30% 4-punktise aine kogumaksumusest siis. Sorry, mul oli oma õppekonsultandiga küll kirjavahetus, kus ma andsin teada, et antud ained sobivad, kuid see ei tähendanud veel seda, et nemad need siis deklareerida tohtisid minu eest. Maksku see trahv nüüd ka siis ise! Kui ma oleksin ise deklareerimisega tegeleda saanud, siis oleksin ka avastanud selle loengu toimumise kellaaja. Mul kohe adrenaliini tase tõuseb kui näen oma poskastis mõnda koolist saabunud meili.
Ja mu tillukese kodukesega on nii, et üürnik ei leia kuidagi uut elamispinda. Üürihinnad Tallinnas on vist aasta jooksul jällegi tõusnud. Samas, ma saan ka mujal elatud seni kuni ta uue võimaluse leiab; aga ilma tööta ma ei saa, sest kohustused tapaksid mu muidu.
Elust enesest - iseendale.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

aga pildid- me suve pildid- kas need said tagasi või siiski ei?

elust enesest ütles ...

JAAAAAAAAAAAAAA !!!! Viimse kui ühe! Hoian neid iga hinna eest nüüd ;)

PS! Teinekord pole õnneks vaja muud kui mingi asi ära võtta ja siis hiljem tagasi anda :D