Düsleksia e. lugemispuue

Düsleksia on:
-häire (disorder), mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest (disabilities) kognitiivsetes protsessides;
-orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet.

Spetsiifiline lugemishäire on spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega. Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus ja lugemispala esitus võivad olla puudulikud.
Lugemis- ja kirjutamispuuded-suulise kõne puuetest, vaimse arengu hälvetest, ajukoore koldelistest kahjustustest, aga ka metoodikast põhjustatud kirjaliku kõne puuded. Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi, kirjutuspuuetena-häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi.
Düsleksia definitsioonide erinevused on tõenäoliselt tingitud erinevatest arusaamadest puude põhjuste kohta. Samas aga viitavad kõik määratlused sellele, et puude tekkimise põhjuseks on mingi orgaaniline kahjustus. Samuti viidatakse paljudes definitsioonides sellele, et düslektiku lugemisoskus on võrreldes tema muude vaimsete võimetega ebaproportsionaalselt halb.
Düsleksia tekkimise orgaaniliste kahjustuste kohta on Karlep esile toonud, et otseselt ilmnevad kirjaliku kõne puuded Broca keskuse, posttsentraalse liigutuskeskuse, foneemikuulmise (Wernickese) keskuse ja kukla-, kiiru- ja oimusagaraid ühendava kattetsooni patoloogia korral. Ülejäänud kahe kõne keelelise operatsioonide sooritamisel osalevate piirkondade patoloogia otseselt düsleksiat ei põhjusta.
Viidatud on ka sellele, et düsleksial võivad olla funktsionaalsed põhjused, mis võivad olla seotud sisemiste (somaatiline haigus) ja väliste (ümbritsevate inimeste vale kõne, vanemate vähene tähelepanu lapse kõne suhtes, kõnekontaktide vähesus) teguritega. Need kõik mõjutavad lugemisprotsessis osalevate psüühiliste funktsioonide kujunemist.
Üheks peamiseks lugemis- ja kirjutamispuuete põhjuseks peetakse suulise kõne alaarengut. Paljude autorite hinnangul on eakohaselt arenenud kõne lugema-kirjutama õppimise põhifaktor. Karlep märgib, et peaaegu alati ilmnevad lugemispuuded suulise kõne alaarengu korral. Sageli kaasnevad nad vaimsele alaarengule ja vaimse arengu peetusele, ilmnevad vähese töövõime ja tähelepanuga, kuulmislanguse ja/või nägemishälvetega lastel, samuti optilis-ruumilise taju arenematuse korral. Tihtipeale need põhjused kombineeruvad, lisateguriks on kakskeelsus.
Lugemispuuetega laste põhiprobleem on sümbolite äratundmine, määramine ja muutmine, sellest tulenevad suured raskused lugemise, kirjutamise ja arvutamise omandamine.
Düsleksia avaldub tüüpiliste ja korduvate lugemisvigade ning -raskuste näol. Samasugused vead esinevad ka nooremaealistel ja halva lugemisoskusega eakaaslastel, kuid düslektikutel on lugemisvead ja -raskused püsivad. Eesti keeles esinevate tüüpiliste lugemisvigadena on välja toodud:
1) kvalitatiivsed asendused (häälikute-tähtede asendamised teistega);
2) häälikute-tähtede ja silpide ärajätmine;
3) häälikute-tähtede ja silpide järjekorra muutmine;
4) häälikute-tähtede ja silpide lisamine;
5) kvantitatiivsed asendused (vältevead).

Düsleksia võib ilmneda ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamises. Düslektik sünteesib sõnu raskustega, tihti ei mõista loetud sõna tähendust. Mõnikord täheldatakse lugemist paremalt vasakule, st peegellugemist. Raskematel juhtudel pole laps võimeline sünteesima isegi kahe- ja kolmetähelisi rühmi, selle asemel hakkab ta sõna mõistatama.
Düsleksiat võib nimetada kaasaegseks häireks. Mitmete autorite hinnangul esineb euroopa maades ~10% normintellektiga lastest düsleksiat. Mõnedel andmetel esineb düsleksiat 4,8% 7-8 aastastel lastel, sealjuures 4,5 korda sagedamini poistel kui tüdrukutel. Teistel andmetel on düslektikute hulgas meeste-naiste suhe 8:1.

Mida B. ei oska?

LUGEDA
Ta tunneb ära kuidas kirjutatakse mõned nimed (nt Frölunda torg, sest see on koht, kus kooliteel buss trammi vastu vahetatakse). Kuigipalju edeneb veerimine, kuid siis ta ka püüab sõna pigem ära arvata kui kokku lugeda. Teinekord teeme nii, et mina loen ju iga kord ennem magama minekut raamatut talle, siis tema loeb kas esimese lehe või mõned read. Et lapsel lusti oleks lõpuni lugeda, siis hääldan väga aeglaselt temaga kaasa. Kahjuks on ta lugemise vastu, seega on see peaaegu, et ainus võimalus praktiseerida. Palju oleneb tujust ka, mis muutub sama tihti kui tuule suund muidugi. Aga kui ma selle "õige tuule suuna" ära tunnen, siis me "loeme" kahekesi.

KIRJUTADA
Kirjutada oskab ta vaid väga väheseid sõnu (enamasti on need nimed nagu Björn, Hannes, Olle, Marie - seega nimed, mida ta igapäevaselt enda ümber väga tihti näeb). Oma perekonnanime kirjutamisel tuleb tihti aps sisse. Samas vahel teeb ta isetegevust ka ja kirjutab oma hääldamise järgi, kuid siis on paljud tähed sõnas puudu. Ja vahel sodib ta pikalt niisama nagu ma arvan meie varases lapsepõlves tegime. Pikk songerus, et tunda end tähtsana, "ma kirjutan".
PS! Rootsi keele kirjapilt ja hääldus pole sama, seega võib see raskendav tegur olla õppimisel ;)

SÕLME TEHA
...ega ka lahti harutada. Tõsi viimane mõnikord isegi õnnestub tänu siia-sinna sikutamisele. Kuid kuidas harutada, seda ta ei mõista. Raskusi valmistavad ka nööbid ja püksilukud (suuremate lukkudega (nt jopelukk) probleemi pole).

VAHET TEHA, MIS ON VIISAKAS JA MIS MITTE
Neid näiteid on oi kui palju. Kirjutan mõnest:

Dialoog kooli garderoobis kui olen B-le järgi tulnud. Teiste laste emad-isad on ka oma lastele järgi tulnud.
Björn: "Kelle ema sina oled?"
Ema: "Mina olen Valduri ema."
Björn:"Kus te elate?"
Ema:"Me elame Kuusekäbi tänaval."
Björn:"Kas te saate minu ka koju sõidutada?"

Loomulikult ei sõiduta üksi võõras ema Björni koju. Mina aga seisan sealsamas kõrval ja nii ebamugav on olla. Kui ma hiljem Björnile seletan, et nii pole ilus, siis ta vastab kurjalt, et ma ainult küsisin. Teinekord põhjendab võõrastele emadele, et vihma ju sajab nii kõvasti või lund tuiskab.
Kui Björn näeb kooli ees oma sõbra ema või isa autot seismas, siis ta hea meelega ootaks kuni keegi tuleb, et siis saaks küsida, kas koju saab. Hommikuti on ta nõus naabrite auto kõrval seisma ja ootama kuni nemad tööle lähevad.

Loomulikult meeldiks ka mulle tunni aja ühistranspordi sõidu asemel autoga koju saada, kuid kuskil on mingid viisakuse piirid ju ka ometi.

ASJU MEELES PIDADA
Björnil on väga lühike mälu. Mõnikord on see hea, näiteks tüli ja jonn lähevad kergelt mööda, kuid enamasti on see siiski halb. Ta võib koolikotiga välisukseni tulla ja seni kuni ta saapaid jalga paneb unustab ta oma koolikoti täiesti ära. Samas ununeb igal hommikul õun kooli kaasa võtta, sokid õigetpidi jalga panna, talvel kindad kaasa võtta, välisjalatsid, millega trenni mindi võivad vabalt riietusruumi ununeda ning see tuleb alles kodus meelde, kekariided ununevad vabalt trammiistmele jne. Selline kalamälu nõuab minult väga palju kannatlikkust!

Nüüd sai peamised asjad üles loetud, kuid loomulikult leidub veel palju asju, mille üle võiks arutada, kas 8-aastane peaks oskama neid või mitte.

Koolihuumor (rootsi keeles)

Svensklärare Cecilia ger en liten övning till studenter. "Alla måste tänka och skriva nu så många ord med "O" i början än ni vet. Till exempel: onödig, otrolig, osäker och så vidare."

Alla elever börjar att tänka. Antonis tänker och säger då med hög röst och skriver samtidigt: "Uuuu...ursäkta!"

Alla skrattar :D

Tänapäeva vankrimood

Midagi sellist pole ma Eestis kohanud. Tõsi küll, olen nüüd veidi eemal olnud ja ehk leidub selliseid nüüd ka meil siis. Ei tundu kuigi inimsõbralik.

Teine variant, mis Eestis levinud pole on vanker, kuhu mahub kaks last, kuid mitte kaksikud. Seega on üks pool imikule, kes veel istuda ei oska ja siis kohe selle kõrval on mudilasele, kes juba ringi tatsab. Ja oi-oi kui palju selliseid dubbel-kärusid siin on. Ka beebisid on siin palju. Trammiga sõites on alati trammi keskmine vagun, kuhu ratastooli ning lapsekäruga hõlpsalt peale pääseb, emasid ning kärusid täis. Ja no üle päeva saab alati ka kedagi käruga trammi või sealt maha aidatud. Siin leidub ka selliseid tramme, mille ukse pead maha saamiseks või peale minemiseks ise avama. No nagu läheks riidekappi. Uhh, mulle need eriti vanad ei meeldi, sest uksed on kitsad ning raskesti avatavad.

8-aastane

Minu tähelepanekuid viimastest päevadest seoses asjaoluga, et 8-aastane ei oska ei lugeda ega kirjutada ning ei mõista paljusid asju.

Tänu sellele, et ta lugeda ei oska jookseb ta linnas bussijaamas bussile järele (mis ta tavaliselt koju viib) ja laiutab käsi ning esineb nii, et kõik peatuses näevad. Et no mida??? Seletan, et bussil oli kiri, et see oli viimane peatus ning buss edasi ei sõida.

Björnil oli sõber nimega Zid külas. Björn on uudishimulik ja küsib minu käest: "Kuidas Zid eesti keeles on?" Seletan siis, et Björn ja Zid on Björn ja Zid nii eesti, rootsi kui mis tahes muus keeles.

Järgmine küsimus: "Kuidas v-täht eesti keeles on?" Seletan, et tähed on enamasti kõikides keeltes samad. On mõned erandid: näiteks Å on omane vaid rootsi keelele ja Õ vaid eesti keelele.

Selliseid lugusid saab siin kuhjaga olema!

Sissejuhatuseks

Hakkan siia kirjutama põhjusel, et uskumatuid juhtumisi sünnib liiga tihti. Kõik, mida edaspidi lugeda saate on näited elust enesest muutmata versioonis.

Palju ekstreemsusi on jäänud nüüdseks ka juba minevikku, ehk meenutan neid siin edaspidi.
Üldistest asjadest püüan ka kirjutada, et kuidas on siis elada teises riigis, milliseid inimesi kohta võib, milline elu siin üleüldse on jne.