Björni sünnipäev!

Alustan sellest, et laupäeva õhtul läksin kaksikuid hoidma. Küpsetasin ja vaaritasin kodus head söögid valmis, kraamisin ka natuke. Halb oli muidugi see, et Theresa ei jäänud teiseks ööks enam meie juurde, vaid läks hoopis tädi poole. Seega jäid laupäeva õhtul koju kaks vastandit: Jenni ja Björn. Mõlemale sai 4-silma vestluses sõnad peale loetud, et ei helista ei isale ega Mariele, ei sega neid seal kuskil kaugel koosolekul, helistage mulle kui vaja. No aga ikkagi läks kodus kätshiks ilma minuta. Jenni muidugi selle asemel, et Björn maha rahustada, ei tee üldse kuulma ega märkamagi ning ajab asjad veel hullemaks. Helistas siis nuttev Björn mulle nii mitu korda kuni mul telefoni aku tühjaks sai. Milles siis probleem oli? Temal on paha olla ja temal on valus, aga kus kohas valus on, seda ei tea jne. Küsisin, et kas tegelikult on asi selles, et ta tahab, et ma kodus oleksin, siis sain vastuseks "jah!" No minul siis hakkas muidugi selle kisa ja kära pärast, mis kodus toimus, süda valutama :§ Ja kuna telefon tühjaks sai, siis polnud mul õrna aimugi kellast. Küsisin siis kaksikute vennal Georgilt, et kus neil kell on :D Ta ütles, et tema toas on! No oligi ukse peal selline mänguosutitega kell, mida sai ise timmida just selleks kellaajaks, mida vaja :D :D :D Lapsed..... Aga kui ma öösel koju jõudsin, siis magas Björn riietega voodis. Koorisin teda natuke paljamaks, panin kaisukaru kaisu ja tegin pai :) Tubli poiss oli! Talle ei meeldi üksi olla ja veel vähem meeldib talle koos kraaklejast Jenniga olla ning ta ei helistanud ei Mariele ega isale, sest oli lubanud mulle, et ei sega neid. Millise sõnakuulelikkuse me saavutanud oleme temaga!

Pühapäeva hommikul kell 6.00 helistas Björni pärisema USA-st. Kuna ema läks tööle, siis polnud tal võimalik hiljem helistada ning seal teispool maakera on ju hoopis teine aeg ka :P Björn ei saanud suurt midagi aru, mis toimub. Kuulas, mida ema rääkis ja küsis vastu, et mida ta teeb. Jenni karjus kõrval: "Ütle, et ma igatsen sind. Ütle, et ma armastan sind!" Mnjaa... Seejärel laulsime me unisele Björnile sünnipäevalaulu Jenniga ning andsime kingitused üle. Pere poolt sai ta uue GameBoy mängu, Sverkeri poolt arvutimängu, vanaema poolt arvutimängu ja minu poolt tema fotoga tassi :P Musitatud-kallistatud, keerasime meie Jenniga uuesti magama (no me olime eelneval ööl mõlemad umbes 2-ni üleval). Björn jäi omi kingitusi uudistama.

Siis kui minu jaoks päris hommik saabus (kell 8.00), siis asusin meile traditsioonilist sünnipäeva hommikusööki valmistama > soojad mitmeviljakuklid, vaarikamuffinid, värske mahl, singi-, kurgi-, juustu-, tomativiilud jne. Kella 10.00 paiku istusime rõdul ja nautisime siis kolmekesi. Paari tunni pärast läksime Björniga linna, et midagi vahvat teha. Tema võis otsustada, mida ta teha tahab. Tahtis Bushusetis möllata. Oki-toki siis! Ta nii suur ja varsti ka vana juba, et selline mängumaa jääb igavaks talle, tekivad ju muud huvid :) Seega andku minna. No jooksis ja möllas siis nii, et higimull oli mitu tundi otsa ees ja veri ka lõpuks ninast väljas :D No, aga mina ju ostsin sünna puhul kommi ja sokolaadi (see meie vaheline saladus, pss!), jäätis ja limonaadi...mida üks 9-aastane veel tahta võib :) Kella 19.00ks läksime Hard Rock Cafe Göteborg´isse. Tegime ühe tuuri piljardit, Björn kimas paar tiiru mänguautomaadis autoga sõita ja siis olidki teised ka kohal. Mängisime virtuaalset bowlingut (ush, päris on ikka parem....vaatad, et tabad, aga ekraan näitab, et panid mööda, bööö :( Seejärel sõime. Kuigi meid oli vaid 6 inimest kokku, siis ei magustoitu ega kohvi ega midagi muud ei lubatud tellida. No kui ise võib-olla oleksid maksnud, siis jah. Imelik, Björn juba hõiskas, et kõigile nüüd jäätist ka ja ettekandja küsis, kas keegi kohvi soovib, siis Marielt oli range vastus EI. Mitte, et väga puudust oleks tundnud, aga kuidagi imelik oli minul vähemalt olla jälle. Ma vist nii ära harjunud hea eluga ning mitte maksmisega, et kui kuulen öeldavat EI, siis kohe mõtted hakkavad tööle. Näh! Põhimõtteliselt selline mu väikse armsa sõbra sünnipäev välja nägigi ...