pühapäev, august 13, 2006

Millest ma siin olles siin peres aru ei saanud?

* Elektri raiskamine
Elekter on Rootsis kallis. Elektriteenuse pakkujaid on turul palju. Hind on fikseerimata ning kujuneb vastavalt tarbimisele. Sellele vaatamata säravad õhtuti eramajade välivalgustused, kõikvõimalikud laternapostid, laualambikesed aknalaudadel jne. Mina pole varem üldsegi mingi aktiivne roheline olnud, kes keskkonnaprobleemidele väga tähelepanu pööraks, prügi väga korralikult sorteeriks, poest spetsiaalseid säästuelektripirne ostaks või uusi kilekotte vihkaks. Ometi suutis see pere siin mullegi silmad ette teha. Huvitav, mis mõne paandunud "rohelisega" juhtunud oleks?
Elu ühes rikkas rootsi peres näeb siis välja nii, et tuled majas lihtsalt põlevad. Öösel, siis kui magatakse ja päeval, siis kui kedagi koduski pole. Kui wc-st või vannitoast välja tullakse ega siis ometi tuld pea ju ära laskma, sinna minnakse ju kunagi jälle. Kui kaheks nädalaks reisile minnakse, siis ega sellepärast tuld pea ära kustutama. Oi kuidas see mind alguses häiris. Ma ei saanud oma toas öösel magadagi kui toaukse vahelt koridori valgus sisse paistis. 13-aastase Jenni käest sain ma ükskord hommikul niiöelda naha peale kui julgesin kooli minnes koridori tule ära kustutada. Jenni ise on muidugi veel selline frukt, kes magab öösel oma toas ka laelambi valguses. Või on ta näiteks võimeline ennem magamaminekut majas kõik tuled põlema panna. Samas näiteks kardab õhtupimedust ka 17-aastane Nina, kes on kord õhtul majade vahel ringi jalutades lausa karjuma hakanud :O
Ühesõnaga pole siin peres vahet, kas tegemist on isaga või lapsega, elektri peale siin ei mõelda. Imelik, vähemalt mulle. Isana mõtleksin ma, et hommikul tööle minnes jääb ju minu raha sinna jooksma kui ma tuledesäras maja enda järel lukku keeran. Lapsed vist ei oska üldse sinnamaani mõeldagi, et see lüliti puudutus saaks säästa pere raha. Ja lüliteid ja lampe ja elektriseadmeid on meil siin palju ja mida ma varem pole maininud, maja on meil ka suur - 450 m2!

* Toidu raiskamine
Meil on köögis kaks hiiglaslikku kraanikaussi, millest üks on > Food waste disposer. Nii ongi! Spetsiaalne eraldi kraanikauss, kust kallatakse alla toidujäätmed. Selline terav lõikur on veel sees ja siis saad nupust hoogu takka anda, et kiiremini alla läheks. Sinna rändavad õhtusöögi jäätmed nii taldrikutelt kui ka puutumata toit ning toiduained külmkapist. Ega siin peres ühte toitu kaks korda ei sööda. Kui õhtusöögiks sai keedetud veidi rohkem riisi kui ära söödi, siis külmkappi mineku asemel ootab seda riisi ees Food waste disposer. Kuna meil on kaks suurt külmkappi, siis kui midagi teha pole, siis külmkapist leiab alati midagi, mida ära visata. Pole küll absoluutselt minu asi, kuid inimesed võiks ennem ikka mõelda, mida külmkappi ostetakse või kui palju toitu õhtusöögiks vaja teha on. Samas ärge valesti aru saage - ega lauad siin toidust lookas ka pole. Näiteks on meil olnud kodusõda ahjukartulite pärast. Keegi tüdrukutest hakkas igale ühele kolme viilu tõstma ja kui kellegile rohkem läks, siis oli see paras hetk oma kadedust üles näidata ning söögilauast üldse minema joosta - keegi sai paar viilu kartulit rohkem kui tema. Rääkimata sellest, et kui keegi pannkooke teeb, siis on täpselt teada palju sina süüa võid. Kogus kujuneb vastavalt sinu eelnevale läbisaamisele päeva vältel kooke küpsetanud isikuga. Mõnikord kaks kooki, teinekord neli ehk. Oi ma ei saa aru.

* Kilekottide raiskamine
Iga kord kui poes toitu käiakse ostmas, siis võetakse kassast peoga kilekotte. Kusjuures ega keegi ei viitsi ju mõelda paljusid neist ka vaja võik minna. Kodus võetakse kaup kotist välja ja kilekott lendab kas kraanikausi alla kilekoti kogumise kotti või siis otse prügikasti (ka kasutamata jäänud kilekotid leiavad sinna tee). Ma jälle ei saa aru.

* Omavahelised suhted
Ma saan aru, et see pere pole tavaline, aga kuidas võib omavahel üksteisest niipaljutaga rääkida? Pärast oma vitsade kättesaamist ei saa ma siin eriti kedagi usaldada ja ennem peab hoolega mõtlema kui ütled. Isegi siis kui mõtled, et äkki teine pool saab aru, et see asi võiks meie vahele jääda, võid kindel olla, et saad vastu näppe varsti. Eriti kulmukergitav näide on minu meelest uue ema väljaöeldus lause, et küll on hea kui peres nii palju inimesi on, siis saab alati kellegilt tagasisidet. No mõte on see, et räägime sinuga näiteks sinu õde taga. Ma küll ei kujutaks ette, et räägiks oma emaga vennast midagi taga. Prr!

Selliseid alapunkte veel. Aga tegelikult ei tee ma neid üldsegi maha ega arva, et mina oskan paremini elada kui nemad. Eelnev on lihtsalt elust enesest - ka nii elatakse. Ma ei mõista hukka neid, sest igal ühel on oma elu ja igaüks elab seda nii nagu oskab. Ma vast ei oska vaadata elule nii, et raha on nii palju, et ma ei pea olmeprobleemide pärast muretsema. Neil pole ilmselt see probleem, et kas laelambid tühjas kodus säravad või mitte. Aga haiget teeb küll kui sulle öeldakse, et harju ära, siin elatakse nii. Kuigi ma ei pea, siis vaatan ma ikkagi poes süüa ostes, et oleks hea hinna ning kvaliteedi suhe ning eelistan odavamat (kuigi nende raha ju) ja tuled kustutan ma enda järel ära ning võtan kodust kilekoti poodi kaasa ja korjan vanad ajalehed kokku ning viin kogumispunkti ning panen allesjäänud õhtusöögi ikkagi külmkappi ja kui kätepesu seep saab otsa, siis ostan täitepakendi uue pakendi asemel ning ei pese musti riideid ühekaupa pesumasinas. Lisaks pole ma kunagi kella vaadanud, et mitu tundi ma töödanud olen, ma pole kunagi öelnud, et see ei kuulu minu kohustuste hulka, vaid püüdnud olla nii töökas, abivalmis ja lahke kui võimalik. Aga näe, mis lõpuks välja tuli. Kurdan, siin et ma ei sobi nendega kokku, tuleb välja, et mina ka neile ei meeldi!

1 kommentaar:

Mari-Leen Albers ütles ...

saksamaal on isesäästvad säästupirnid, nad lihtsalt vahepeal ei põle. tõsiselt!