Düsleksia e. lugemispuue

Düsleksia on:
-häire (disorder), mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest (disabilities) kognitiivsetes protsessides;
-orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet.

Spetsiifiline lugemishäire on spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega. Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus ja lugemispala esitus võivad olla puudulikud.
Lugemis- ja kirjutamispuuded-suulise kõne puuetest, vaimse arengu hälvetest, ajukoore koldelistest kahjustustest, aga ka metoodikast põhjustatud kirjaliku kõne puuded. Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi, kirjutuspuuetena-häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi.
Düsleksia definitsioonide erinevused on tõenäoliselt tingitud erinevatest arusaamadest puude põhjuste kohta. Samas aga viitavad kõik määratlused sellele, et puude tekkimise põhjuseks on mingi orgaaniline kahjustus. Samuti viidatakse paljudes definitsioonides sellele, et düslektiku lugemisoskus on võrreldes tema muude vaimsete võimetega ebaproportsionaalselt halb.
Düsleksia tekkimise orgaaniliste kahjustuste kohta on Karlep esile toonud, et otseselt ilmnevad kirjaliku kõne puuded Broca keskuse, posttsentraalse liigutuskeskuse, foneemikuulmise (Wernickese) keskuse ja kukla-, kiiru- ja oimusagaraid ühendava kattetsooni patoloogia korral. Ülejäänud kahe kõne keelelise operatsioonide sooritamisel osalevate piirkondade patoloogia otseselt düsleksiat ei põhjusta.
Viidatud on ka sellele, et düsleksial võivad olla funktsionaalsed põhjused, mis võivad olla seotud sisemiste (somaatiline haigus) ja väliste (ümbritsevate inimeste vale kõne, vanemate vähene tähelepanu lapse kõne suhtes, kõnekontaktide vähesus) teguritega. Need kõik mõjutavad lugemisprotsessis osalevate psüühiliste funktsioonide kujunemist.
Üheks peamiseks lugemis- ja kirjutamispuuete põhjuseks peetakse suulise kõne alaarengut. Paljude autorite hinnangul on eakohaselt arenenud kõne lugema-kirjutama õppimise põhifaktor. Karlep märgib, et peaaegu alati ilmnevad lugemispuuded suulise kõne alaarengu korral. Sageli kaasnevad nad vaimsele alaarengule ja vaimse arengu peetusele, ilmnevad vähese töövõime ja tähelepanuga, kuulmislanguse ja/või nägemishälvetega lastel, samuti optilis-ruumilise taju arenematuse korral. Tihtipeale need põhjused kombineeruvad, lisateguriks on kakskeelsus.
Lugemispuuetega laste põhiprobleem on sümbolite äratundmine, määramine ja muutmine, sellest tulenevad suured raskused lugemise, kirjutamise ja arvutamise omandamine.
Düsleksia avaldub tüüpiliste ja korduvate lugemisvigade ning -raskuste näol. Samasugused vead esinevad ka nooremaealistel ja halva lugemisoskusega eakaaslastel, kuid düslektikutel on lugemisvead ja -raskused püsivad. Eesti keeles esinevate tüüpiliste lugemisvigadena on välja toodud:
1) kvalitatiivsed asendused (häälikute-tähtede asendamised teistega);
2) häälikute-tähtede ja silpide ärajätmine;
3) häälikute-tähtede ja silpide järjekorra muutmine;
4) häälikute-tähtede ja silpide lisamine;
5) kvantitatiivsed asendused (vältevead).

Düsleksia võib ilmneda ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamises. Düslektik sünteesib sõnu raskustega, tihti ei mõista loetud sõna tähendust. Mõnikord täheldatakse lugemist paremalt vasakule, st peegellugemist. Raskematel juhtudel pole laps võimeline sünteesima isegi kahe- ja kolmetähelisi rühmi, selle asemel hakkab ta sõna mõistatama.
Düsleksiat võib nimetada kaasaegseks häireks. Mitmete autorite hinnangul esineb euroopa maades ~10% normintellektiga lastest düsleksiat. Mõnedel andmetel esineb düsleksiat 4,8% 7-8 aastastel lastel, sealjuures 4,5 korda sagedamini poistel kui tüdrukutel. Teistel andmetel on düslektikute hulgas meeste-naiste suhe 8:1.