Mida B. ei oska?

LUGEDA
Ta tunneb ära kuidas kirjutatakse mõned nimed (nt Frölunda torg, sest see on koht, kus kooliteel buss trammi vastu vahetatakse). Kuigipalju edeneb veerimine, kuid siis ta ka püüab sõna pigem ära arvata kui kokku lugeda. Teinekord teeme nii, et mina loen ju iga kord ennem magama minekut raamatut talle, siis tema loeb kas esimese lehe või mõned read. Et lapsel lusti oleks lõpuni lugeda, siis hääldan väga aeglaselt temaga kaasa. Kahjuks on ta lugemise vastu, seega on see peaaegu, et ainus võimalus praktiseerida. Palju oleneb tujust ka, mis muutub sama tihti kui tuule suund muidugi. Aga kui ma selle "õige tuule suuna" ära tunnen, siis me "loeme" kahekesi.

KIRJUTADA
Kirjutada oskab ta vaid väga väheseid sõnu (enamasti on need nimed nagu Björn, Hannes, Olle, Marie - seega nimed, mida ta igapäevaselt enda ümber väga tihti näeb). Oma perekonnanime kirjutamisel tuleb tihti aps sisse. Samas vahel teeb ta isetegevust ka ja kirjutab oma hääldamise järgi, kuid siis on paljud tähed sõnas puudu. Ja vahel sodib ta pikalt niisama nagu ma arvan meie varases lapsepõlves tegime. Pikk songerus, et tunda end tähtsana, "ma kirjutan".
PS! Rootsi keele kirjapilt ja hääldus pole sama, seega võib see raskendav tegur olla õppimisel ;)

SÕLME TEHA
...ega ka lahti harutada. Tõsi viimane mõnikord isegi õnnestub tänu siia-sinna sikutamisele. Kuid kuidas harutada, seda ta ei mõista. Raskusi valmistavad ka nööbid ja püksilukud (suuremate lukkudega (nt jopelukk) probleemi pole).

VAHET TEHA, MIS ON VIISAKAS JA MIS MITTE
Neid näiteid on oi kui palju. Kirjutan mõnest:

Dialoog kooli garderoobis kui olen B-le järgi tulnud. Teiste laste emad-isad on ka oma lastele järgi tulnud.
Björn: "Kelle ema sina oled?"
Ema: "Mina olen Valduri ema."
Björn:"Kus te elate?"
Ema:"Me elame Kuusekäbi tänaval."
Björn:"Kas te saate minu ka koju sõidutada?"

Loomulikult ei sõiduta üksi võõras ema Björni koju. Mina aga seisan sealsamas kõrval ja nii ebamugav on olla. Kui ma hiljem Björnile seletan, et nii pole ilus, siis ta vastab kurjalt, et ma ainult küsisin. Teinekord põhjendab võõrastele emadele, et vihma ju sajab nii kõvasti või lund tuiskab.
Kui Björn näeb kooli ees oma sõbra ema või isa autot seismas, siis ta hea meelega ootaks kuni keegi tuleb, et siis saaks küsida, kas koju saab. Hommikuti on ta nõus naabrite auto kõrval seisma ja ootama kuni nemad tööle lähevad.

Loomulikult meeldiks ka mulle tunni aja ühistranspordi sõidu asemel autoga koju saada, kuid kuskil on mingid viisakuse piirid ju ka ometi.

ASJU MEELES PIDADA
Björnil on väga lühike mälu. Mõnikord on see hea, näiteks tüli ja jonn lähevad kergelt mööda, kuid enamasti on see siiski halb. Ta võib koolikotiga välisukseni tulla ja seni kuni ta saapaid jalga paneb unustab ta oma koolikoti täiesti ära. Samas ununeb igal hommikul õun kooli kaasa võtta, sokid õigetpidi jalga panna, talvel kindad kaasa võtta, välisjalatsid, millega trenni mindi võivad vabalt riietusruumi ununeda ning see tuleb alles kodus meelde, kekariided ununevad vabalt trammiistmele jne. Selline kalamälu nõuab minult väga palju kannatlikkust!

Nüüd sai peamised asjad üles loetud, kuid loomulikult leidub veel palju asju, mille üle võiks arutada, kas 8-aastane peaks oskama neid või mitte.