Hej då, Sverige!

Kell on neli hommikul. Võtsin natukeseks aja maha ja mõtlesin, et kirjutan siit viimast korda. Eile oli siis niiöelda viimane pikk päev. Viimased asjaajamised linnas, viimane kohvikuskäik Björniga ning õhtul oli Björni koolis klassiõhtu. Ma tegelikult natuke kartsin seda viimase päeva õhtut, et äkki luristame õhtusöögiks spagette ketsupiga süüa, aga klassiõhtu oli parim, mis üldse olla sai (loe: parim minu hingele). Näha kõiki neid lapsi veel viimast korda, kõiki vanemaid, kellega igahommikuselt ning pärastlõunaselt teretatud on...ma tunnen neid ju eelmisest sügisest. Iga lapsevanem tõi midagi toidu- ning joogipoolist kaasa ja seega sai laud looka kõigest paremast. Ehtne rootsi laud! Ja oi kui nämmasid toite oli ise küpsetatud...keele viis alla. Ja siis oli veel kõigile viktoriin, kus sai hästi palju nalja, seega tõeliselt mõnus pidu oli. Õhtul koju saabudes asusin viimast korda oma tuba koristama ning asjatama ja siin ma nüüd siis olen: kell on neli hommikul ja ma pole ikka veel lõpetanud :P Palju aega on kulunud Björni kingitusega mässamisele. No seda ei saa ju siis teha kui teised näevad ning tegemist on suure isetegevusprojektiga. Ma lasin laboris ilmutada meie parimatest hetkedest fotod. Neid hetki on muidugi NII palju ja tõeliselt raske on valikut teha. Ostsin 50X70 cm metallist kena raami ning lõikasin-kleepisin-kirjutasin kokku ühe suure kollaazi minust ja temast. Ilus värviline jäi igaljuhul ning naljakas ka :) Pakksin siis selle suure teose paberisse ning kujundasin selle ümbrikuks. Et nagu oleks postiga tänukaart saabunud : ümbriku esikaanel on Björni nimi + aadress, postmargi joonistasin (lisaks tavalisele ka lennuposti märgi:P), Rootsi Posti templi jne ; ümbriku tagaküljel on nagu ikka saatja andmed (Tallinna kontaktidega siis). Lisaks sellele on mul talle veel ka suur pehme kaisukaru...asendamaks edaspidi mind ;) Ta ju poeb alati minu kõrvale magama. Et edaspidi siis on keda kallistada. Karule lasin kõrva taha oma lemmikparfüümi ka, et siis lõhnab natuke minu moodi :)

Ma nüüd edasi toimetama. Muide, kuidas saab inimesel nii palju asju olla nagu minul on :( Peaks ennem lennujaama sõitu Punasest Ristist läbi käima või midagi sellist ja osad asjad lihtsalt ära andma või mis. Pagasil tuleb kindel mats, et ülekaal. Loodame, et mu viimaseid punaseid krosse küsima ei hakataks...