Eelviimane päev

Kulus Sverkeriga tegelemisele. Tiirutasime linnas ringi ning ma suutsin ta vankril ühe plastmassist jubina katki teha. Kogemata muidugi, aga ikkagi oli paha olla, et oli seda siis veel vaja :( :( :( Aga õnneks on jubin asendatav ja midagi eluliselt hullu pole. Paha tunne aga jääb.

Seega minu enda plaanid lendasid kõik vastu teavast, sest kuidas ma ikka Mariele ütlen, et ei ma ei tule kontorisse mul muudki teha. Homme on viimane päev, endiselt osa asju tegemata ja tuju tiksub kogu aeg allapoole (kusjuures mitte ainult sellepärast, et siit lahkuma pean). Bööö :(