Panen kähku kirja ka teise päeva sündmused ennem kui need ära unustan.
Äratus hotellis. Rõõmus ja värske olemine kohe varahommikust alates - London ootab ju :) Kuna tavapärane hommikusöök ehk English breakfast koosneb vaid kuklist, marmelaadist ja kohvist, siis meie hotelli hommikusöögile üldse lootma ei jäänudki. Suundusime hotelli kõrval olevasse Sturbucks´i. See tõeline superkoht, kus uksest sisse astudes tervitab sind muffinite, värskete võileivade, puuviljasalatite, smootide ja kohvi lõhn. Nämi-nämi! Peale hommikusööki hüppasime taksosse ning sõitsime Madam Tussauds vahakujude muuseumisse. Siinkohal väga pikalt muljetama ei hakka. Mina tegin niisama pilte lastest nende lemmikutega või siis püüdsin tabada hetke, kus keegi parajasti ühegi kuulsuse kõrval ei seisnud. See polnud sugugi kerge, sest muuseum oli rahvast tulvil täis ja kogu aeg käis mingi trügimine. Ise ei seisnud kellegi kõrvale ega jäädvustanud end ühegi kuulsusega. Vist polnud seal ühtki minu lemmikut :P Vahva oli vahepeal väikses vagunis istuda ja kaasa teha Londoni ajalugu tutvustav reis. Lahe oli ka õuduste tuba, kus võisid tutvuda Londoniga seotud sarimõrvaritega. Oli võimalus valida ka väga õudne teekond, kus näitlejad mängivad, kus hästi pime ja pead umbes mingist keldrist läbi käima, aga lastele polnud see soovitatav ja kuna meie 8 inimesega moodustasime rühma, kes püüdis seal suures rahvasummas kokku hoida, siis jäi see nägemata. Eks järgmiseks korraks peab ka midagi jääma ;)
Peale muuseumi suundusime taksodega tagasi hotelli, kus meid oli ootamas juba peretuttav oma autoga. Laadisime oma tohutu pagasi peale ning Marie koos beebi, Björni ning Jenniga sõitsid minema. Mina, Michael, Nina ja Theresa pidime ise tee nende poole leidma. Peretuttavad elavad Londonist 60 km väljas. Sõitsime taksoga raudteejaama. Väike lõuna kohvikus ning seejärel rongile. Sõit kulges nii pehmelt, et ei saanud arugi, et rongiga sõidad ning 60 km möödus niimoodi lennates imeruttu. Jaamas ootasid meid autoga Astrid ja Andrea. Väike külake nimega Maidenhead on lihtsalt vapustav. Imearmsad väiksed majakesed, suured aiad, palju hobuseid jne. Nende endi maja on ostetud poolteist aastat tagasi. Ostmishetkel ei näinud see kuigi hea välja, kuid kinnisvara sellises kohas tasub end kindlasti mitmekordselt ära. Peab vaid aega ning raha olema, mida investeerida ning seda mõlemat sel perel ka on. Nende pere koosneb siis pereisast Stefanist (vanus kuskil 45 ja 50 vahel), kes töötab kinnisvara äris ning juhib Londonis suuri kinnisvaraprojekte, kus tegemist on tohutute summadega - mängus on miljardid rootsi kroonid! Stefan on varem abielus olnud ning tal on kaks poega, kes elavad emaga Stockholmis. Astrid on umbes sama vana kui Stefan. Nad tunnevad üksteist juba aastaid, kuid abielus nad pole. Astrid on Londonis elanud pikemat aega. Nende tutvumise ajal elas Stefan Stockholmis ning Astrid siin Londonis. Kuna selline pika vahemaaga suhet on raske hoida, siis olid nad peaaegu, et oma suhtele lõppu tegemas kui Astrid järsku rasedaks jäi. Justnimelt järsku, sest arstide sõnul Astrid lapsi saada ei oleks võinud. Seega on nende pisikene viieaastane tütar Andrea puhas imelaps :) Peale sellist uudist võtsid Stefan ja Andrea oma suhtes hoopis sellise pöörde, et kolisid kokku elama. Ja nüüd siis elavad nad nagu muinasjutus - imekaunis majas oma basseini, tenniseväljaku, hobuse, poni ning labradoriga. Nende tütar Andrea on minu südame võitnud meie esimesest kohtumisest möödunud jõulude ajal. Andrea on tõeline ingel! Pisike plika, kes on viks ja viisakas, kes käib inglise prestiizes erakoolis, kel on oma magamistuba, oma mängutuba, oma vannituba, oma ehtne poni ja kõik mis veel. Nende peres elab ka üks rootsi tüdruk, kes neid igapäevastes töödes aitab. Au-pairiks nad teda küll ei kutsu, sest Andreaga ta nii palju ei tegele. Ta hoolitseb 8-aastase hobuse, 22-aastase poni, labradori ning kodu korrasoleku eest. Theres on elukutselt kokk ja oskab võrratult hästi süüa teha. Näiteks valmistas ta meile kolmekäigulise õhtusöögi - eelroaks salat, põhiroaks lambapraad ning magustoiduks tort. Ai kui maitsev see oli! Theres on teine ingel selles perekonnas. Minul oli võimalus tema toas magada :) Oh, miuke voodi ja milline tuba ja milline vannituba. Elu nagu printsessil. Theres jättis mulle VÄGA sügava mulje - tõeliselt tubli. Selline, kelle kõrval tunned end täiesti tühisena, sest tajud kui tubli ta on. Kogu see pere õhkab armastust ja soojust ning kogeda kuidas inimesed elada võivad, see võttis mu tegelikult sõnatuks - nagu muinasjutus...nii palju armastust ja õnne!!!
Äratus hotellis. Rõõmus ja värske olemine kohe varahommikust alates - London ootab ju :) Kuna tavapärane hommikusöök ehk English breakfast koosneb vaid kuklist, marmelaadist ja kohvist, siis meie hotelli hommikusöögile üldse lootma ei jäänudki. Suundusime hotelli kõrval olevasse Sturbucks´i. See tõeline superkoht, kus uksest sisse astudes tervitab sind muffinite, värskete võileivade, puuviljasalatite, smootide ja kohvi lõhn. Nämi-nämi! Peale hommikusööki hüppasime taksosse ning sõitsime Madam Tussauds vahakujude muuseumisse. Siinkohal väga pikalt muljetama ei hakka. Mina tegin niisama pilte lastest nende lemmikutega või siis püüdsin tabada hetke, kus keegi parajasti ühegi kuulsuse kõrval ei seisnud. See polnud sugugi kerge, sest muuseum oli rahvast tulvil täis ja kogu aeg käis mingi trügimine. Ise ei seisnud kellegi kõrvale ega jäädvustanud end ühegi kuulsusega. Vist polnud seal ühtki minu lemmikut :P Vahva oli vahepeal väikses vagunis istuda ja kaasa teha Londoni ajalugu tutvustav reis. Lahe oli ka õuduste tuba, kus võisid tutvuda Londoniga seotud sarimõrvaritega. Oli võimalus valida ka väga õudne teekond, kus näitlejad mängivad, kus hästi pime ja pead umbes mingist keldrist läbi käima, aga lastele polnud see soovitatav ja kuna meie 8 inimesega moodustasime rühma, kes püüdis seal suures rahvasummas kokku hoida, siis jäi see nägemata. Eks järgmiseks korraks peab ka midagi jääma ;)
Peale muuseumi suundusime taksodega tagasi hotelli, kus meid oli ootamas juba peretuttav oma autoga. Laadisime oma tohutu pagasi peale ning Marie koos beebi, Björni ning Jenniga sõitsid minema. Mina, Michael, Nina ja Theresa pidime ise tee nende poole leidma. Peretuttavad elavad Londonist 60 km väljas. Sõitsime taksoga raudteejaama. Väike lõuna kohvikus ning seejärel rongile. Sõit kulges nii pehmelt, et ei saanud arugi, et rongiga sõidad ning 60 km möödus niimoodi lennates imeruttu. Jaamas ootasid meid autoga Astrid ja Andrea. Väike külake nimega Maidenhead on lihtsalt vapustav. Imearmsad väiksed majakesed, suured aiad, palju hobuseid jne. Nende endi maja on ostetud poolteist aastat tagasi. Ostmishetkel ei näinud see kuigi hea välja, kuid kinnisvara sellises kohas tasub end kindlasti mitmekordselt ära. Peab vaid aega ning raha olema, mida investeerida ning seda mõlemat sel perel ka on. Nende pere koosneb siis pereisast Stefanist (vanus kuskil 45 ja 50 vahel), kes töötab kinnisvara äris ning juhib Londonis suuri kinnisvaraprojekte, kus tegemist on tohutute summadega - mängus on miljardid rootsi kroonid! Stefan on varem abielus olnud ning tal on kaks poega, kes elavad emaga Stockholmis. Astrid on umbes sama vana kui Stefan. Nad tunnevad üksteist juba aastaid, kuid abielus nad pole. Astrid on Londonis elanud pikemat aega. Nende tutvumise ajal elas Stefan Stockholmis ning Astrid siin Londonis. Kuna selline pika vahemaaga suhet on raske hoida, siis olid nad peaaegu, et oma suhtele lõppu tegemas kui Astrid järsku rasedaks jäi. Justnimelt järsku, sest arstide sõnul Astrid lapsi saada ei oleks võinud. Seega on nende pisikene viieaastane tütar Andrea puhas imelaps :) Peale sellist uudist võtsid Stefan ja Andrea oma suhtes hoopis sellise pöörde, et kolisid kokku elama. Ja nüüd siis elavad nad nagu muinasjutus - imekaunis majas oma basseini, tenniseväljaku, hobuse, poni ning labradoriga. Nende tütar Andrea on minu südame võitnud meie esimesest kohtumisest möödunud jõulude ajal. Andrea on tõeline ingel! Pisike plika, kes on viks ja viisakas, kes käib inglise prestiizes erakoolis, kel on oma magamistuba, oma mängutuba, oma vannituba, oma ehtne poni ja kõik mis veel. Nende peres elab ka üks rootsi tüdruk, kes neid igapäevastes töödes aitab. Au-pairiks nad teda küll ei kutsu, sest Andreaga ta nii palju ei tegele. Ta hoolitseb 8-aastase hobuse, 22-aastase poni, labradori ning kodu korrasoleku eest. Theres on elukutselt kokk ja oskab võrratult hästi süüa teha. Näiteks valmistas ta meile kolmekäigulise õhtusöögi - eelroaks salat, põhiroaks lambapraad ning magustoiduks tort. Ai kui maitsev see oli! Theres on teine ingel selles perekonnas. Minul oli võimalus tema toas magada :) Oh, miuke voodi ja milline tuba ja milline vannituba. Elu nagu printsessil. Theres jättis mulle VÄGA sügava mulje - tõeliselt tubli. Selline, kelle kõrval tunned end täiesti tühisena, sest tajud kui tubli ta on. Kogu see pere õhkab armastust ja soojust ning kogeda kuidas inimesed elada võivad, see võttis mu tegelikult sõnatuks - nagu muinasjutus...nii palju armastust ja õnne!!!
PS! Londoni pildid asuvad siin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar