...kulus kolimisele. Kuna vanemaid kodus polnud, siis tuli ise vaadata kuidas oma kodinad sadamasse saan. Käisingi siis hommikul peale Björni kooli kõigepealt sadamaga tutvumas, et no kas on võimalust pakid kuhugile hoiule jäta, kus bussipeatus asub jne. Siis kimasin koju, krahmasin oma kaks hiiglasuurt kotti, pakkisin need rattale, ukerdasin bussipeatusesse sõita ning lõpuks jõudsin sadamasse tagasi. Kuigi käed olid kohe-kohe otsast kukkumas, siis ega viriseda ju tohi > oma asjad ning täielikult oma mure ;) Pagasi hoiustamiseks on Taani terminaalis (Taani sõitvatele laevadele on oma terminaal (eemal on ka eraldi Saksamaa terminaal) , mis on suurem kui terve Tallinna reisiterminaal kokku) ette nähtud sellised raha eest lukustuvad kapid. Ja kui linnas saab sellise kapi teenust kasutada 5.- SEK eest, siis siin maksin 25.-SEK. Tõsi oli ka 10.- ja 20.- SEK-iseid, kuid need olid kavalat tehtud nii väikse ukseavaga(tagapool on kapis ruumi küllaga), et sealt suurt peale käekoti sisse ei pressi. Pärast sadamat tegin väikse tiiru oma lemmik-kaubamajas (seal kus odavad asjad on;) seejärel enda kool, siis System-Bolaget, siis Björni kool ja taas koju. Vahepeal oli Marie jõudnud teada anda, et ma võiks autot kasutada oma asjade sadamasse viimiseks, kuid loomulikult polnud autovõtmed seal, kus ta väitis neid olevat. Aga Björn on tubli poiss! Panime jalkariided selga ja sõitsime tagasi linna, et pagas Markole edasi anda ning sealt vurasime bussiga jalkatrenni. Ma andsin talle kohe sokolaadi raha selle eest, et ta mul kõige kergemat kotti aitas tassida, sadamas ei virisenud, pika maa maha kõndis ning üldse hea ning kannatlik laps mulle oli. Seega kuidagi ikka alati saab...kui on kiire-kiire ning kellaajaliselt peab seal olema ja siis poole tunni pärast juba teises linna otsas, siis hea tahtmise korral saab ikka hakkama.
Björn on selline naljamees ju ka meil. Ta nägi mu käekotis veinipudelit. Pole aimugi mis mõtteid see temas tekitada võis, aga ta oli vait kui sukk ega öelnud midagi. Alles bussis kui ta kurtis, et jalkaketsid unustasime kaasa võtmata ning mina seepeale vastasin, et pole ju kindel kas me trenni ajaks sadamast tagasigi jõuame, siis ütles ta: "Ahaa...no te hakkate seal sadamas ju veini veel jooma, jah?" Ihihiii....väike sõber. See on tänu selle eest, et ma oma asjad saan Eestisse saata. Ära pabista, ei hakka me sadamas midagi veini jooma :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar