Kõigepealt avaldan heameelt selle üle, et vanemaid kodus pole! See kui omaette kingitus (kõigile kodusolijaile kusjuures).
Alustuseks sain sms-i kodustelt :) Mmmõnus!
Siinsetest lastest ei teinud keegi teist nägugi pähe. Kas nii palju siis hoolitaksegi? Kas "Palju õnne!" on ilma ema-isa etteütlemata palju küsitud? Nojah, ega ma ise ka nendega hingesugulust ei tunne, kuid nemad on kõik saanud Laivi tehtud kaardid + Eesti maiustusi nende sünnipäeval. Vähemalt lohutas mind see, et meil oli auto, millega kooli sõita. Peale Björni kooli viimist mõtlesin ülejäänud päevast võtta, mis võtta annab :P Seadsin sammud oma lemmikkohvikusse. Tellisin Cafe Infermo, mis koosneb ühest lattest ja kahest espressost. Valisin ilma hinnakirja poole vaatamata just seda, mille järgi isu oli. Uhh, hea oli, aga ikka hirmus kange ka. Vererõhk tõusis kohe :D Peale kohvitamist ja värske ajalehe lugemist oli mul kosmeetiku juurde kinni pandud aeg näohoolduseks (see oli ka kingitus mulle pere poolt). Kui siis kosmeetik mulle pehme fliisist teki peale pani, siis mõtlesin, et küsin kas ma magama tohin jääda :) Tädi siis aurutas, puhastas poorid, tegi maski, masseeris, niisutas ja kreemitas ning kulmud korrigeeris ka ära. Poolteist tundi ilu nimel. Pärast oli näonahk nii pehme ja sile, tunne kui uuestisündinul. Tõesti, väga hea kingitus oli :) Ma ei raatsinud muidugi mingit kosmeetikat enam kasutada ja kõndisingi siis ringi ilma meigita täna. Alguses oli kuidagi paljas tunne, aga päike nii paistis, et peagi olid kõik näost sama roosad kui mina. Jalutasin kesklinnast niinimetatud botaanikaaia parki jalutama. Tee pealt ostsin selle ajakirja ja pudeli külma vett. Päike paistis nii mõnusalt ja nii hea oli olla. Alguses oli päris vahva. Vaata pilte allpool - jalutasin partidega...emased ühelpool (mina koos ühe emase pardiga) ja isased ilusti teiselpool aeda (pardid ikka). Tuli välja, et ma polegi ainus, kes ilusat päeva naudib. Park oli murul istuvat rahvast täis. Avastasin siis sildid. Kõigepealt oli silt, mis näitas üles mäe otsa - "Põdrad". No ma jätsin seekord vahele :) Aga varsti tulid hülged, kes vees hullasid ja siis tuli lindude ala. Nägin musta luike! Pelikanid ning pingviinid olid majas kinni. Algaja fotograafina tegin neist pilti nii, et oma jalad jäid ka varjuna peale, ehh. Leidsin siis vaba pingi, nautisin päikest, külma vett ja värvilist moeajakirja. Kui päike pilve taha läks, siis seadsin sammud "tuttava" bensiinijaama poole, et välja võtta oma pakike. (Rootsis saabuvad siis postipakid kas toidupoodi või bensiinijaama või mõnda kolmandasse veidrasse kohta). Peale paki kättesaamist oli aeg Björn koolist ära tuua. Lubasin teda oma sünna puhul jäätisekohvikusse viia. Mees sai valida, millist jäätist ja kui palju tahab. No selle peale oli kohe vastus, et tema tahab siis seitset jäätisekuuli. Issver, menüüs polnud sellise hulga tellimise võimalustki välja toodud :) No leppis siis lõpuks neljaga ;) Kuna ma polnud ise polnud ka muud söönud kui kaks näikleiba pasteediga hommikul, siis polnud ma iseenda peale ka kade ja valisin kolme erinevat sorti jäätist - meloni, maasika ja vanilje. Mmm, see on koht, kuhu ma oma õe ja venna suvel kindlasti viin ;) Jäätis söödud, jutud räägitud vurasime kodu poole. Tee peal põikasime veel toidupoodi sisse ja Björn sai teistele lastele ka jäätised valida. Koju jõudes päike siras ikka veel nii kõrgelt, et lipsasime kohe õue tagasi. Jalutasin Björniga maailma lõppu. On üks selline imeline koht, vahepeal tulev vaat, et läbi võsa minna, aga kui kohale jõuad, siis pole sõnu. Vaata pilte! Kahjuks pildile ei jää nii lummav kui tegelikkuses - kõik need lõhnad, tuulevaikus ja lõputu vesi. Istusime siis nagu konnad kahekesi kõrgel kivi otsas. Björnil sai varsti villand ja ma juhatasin ta koduteele tagasi. Istusin siis ise väiksel kivist saarel keset vett, lugesin tänast kohalikku ajalehte ja mõtlesin. Elust ja olust. Sellest, et nii üksik pole ma oma sünnal kaua olnud. Sõbrad on kõik kodumaale maha jäänud, siinsed lapsed ei hooli ja isegi vanemad ei saatnud kaugelt välismaalt sms-i õnnitlustega. Kui päike läks looja siis jalutasin koju. Vanim peretütar oli mulle kolm kingitust ostnud - pärlitest käevõru, raamatu ja sokolaadikarbi. Vanaemalt sain ka just täna kaardi! Kodustelt paki! Paar sms-i tuli õhtu jooksul veel. Meilipostkasti oli saabund üsna mitu kaarti. Ja kui seda blogi siin kirjutan ja valget veini limpsin, siis sain ka 20 min ennem südaööd sms-i välismaal viibivatelt vanematelt ja isegi helistasid mulle :P Kuigi nemad vist olid veini rohkem selleks hetkeks joonud kui mina.
Alustuseks sain sms-i kodustelt :) Mmmõnus!
Siinsetest lastest ei teinud keegi teist nägugi pähe. Kas nii palju siis hoolitaksegi? Kas "Palju õnne!" on ilma ema-isa etteütlemata palju küsitud? Nojah, ega ma ise ka nendega hingesugulust ei tunne, kuid nemad on kõik saanud Laivi tehtud kaardid + Eesti maiustusi nende sünnipäeval. Vähemalt lohutas mind see, et meil oli auto, millega kooli sõita. Peale Björni kooli viimist mõtlesin ülejäänud päevast võtta, mis võtta annab :P Seadsin sammud oma lemmikkohvikusse. Tellisin Cafe Infermo, mis koosneb ühest lattest ja kahest espressost. Valisin ilma hinnakirja poole vaatamata just seda, mille järgi isu oli. Uhh, hea oli, aga ikka hirmus kange ka. Vererõhk tõusis kohe :D Peale kohvitamist ja värske ajalehe lugemist oli mul kosmeetiku juurde kinni pandud aeg näohoolduseks (see oli ka kingitus mulle pere poolt). Kui siis kosmeetik mulle pehme fliisist teki peale pani, siis mõtlesin, et küsin kas ma magama tohin jääda :) Tädi siis aurutas, puhastas poorid, tegi maski, masseeris, niisutas ja kreemitas ning kulmud korrigeeris ka ära. Poolteist tundi ilu nimel. Pärast oli näonahk nii pehme ja sile, tunne kui uuestisündinul. Tõesti, väga hea kingitus oli :) Ma ei raatsinud muidugi mingit kosmeetikat enam kasutada ja kõndisingi siis ringi ilma meigita täna. Alguses oli kuidagi paljas tunne, aga päike nii paistis, et peagi olid kõik näost sama roosad kui mina. Jalutasin kesklinnast niinimetatud botaanikaaia parki jalutama. Tee pealt ostsin selle ajakirja ja pudeli külma vett. Päike paistis nii mõnusalt ja nii hea oli olla. Alguses oli päris vahva. Vaata pilte allpool - jalutasin partidega...emased ühelpool (mina koos ühe emase pardiga) ja isased ilusti teiselpool aeda (pardid ikka). Tuli välja, et ma polegi ainus, kes ilusat päeva naudib. Park oli murul istuvat rahvast täis. Avastasin siis sildid. Kõigepealt oli silt, mis näitas üles mäe otsa - "Põdrad". No ma jätsin seekord vahele :) Aga varsti tulid hülged, kes vees hullasid ja siis tuli lindude ala. Nägin musta luike! Pelikanid ning pingviinid olid majas kinni. Algaja fotograafina tegin neist pilti nii, et oma jalad jäid ka varjuna peale, ehh. Leidsin siis vaba pingi, nautisin päikest, külma vett ja värvilist moeajakirja. Kui päike pilve taha läks, siis seadsin sammud "tuttava" bensiinijaama poole, et välja võtta oma pakike. (Rootsis saabuvad siis postipakid kas toidupoodi või bensiinijaama või mõnda kolmandasse veidrasse kohta). Peale paki kättesaamist oli aeg Björn koolist ära tuua. Lubasin teda oma sünna puhul jäätisekohvikusse viia. Mees sai valida, millist jäätist ja kui palju tahab. No selle peale oli kohe vastus, et tema tahab siis seitset jäätisekuuli. Issver, menüüs polnud sellise hulga tellimise võimalustki välja toodud :) No leppis siis lõpuks neljaga ;) Kuna ma polnud ise polnud ka muud söönud kui kaks näikleiba pasteediga hommikul, siis polnud ma iseenda peale ka kade ja valisin kolme erinevat sorti jäätist - meloni, maasika ja vanilje. Mmm, see on koht, kuhu ma oma õe ja venna suvel kindlasti viin ;) Jäätis söödud, jutud räägitud vurasime kodu poole. Tee peal põikasime veel toidupoodi sisse ja Björn sai teistele lastele ka jäätised valida. Koju jõudes päike siras ikka veel nii kõrgelt, et lipsasime kohe õue tagasi. Jalutasin Björniga maailma lõppu. On üks selline imeline koht, vahepeal tulev vaat, et läbi võsa minna, aga kui kohale jõuad, siis pole sõnu. Vaata pilte! Kahjuks pildile ei jää nii lummav kui tegelikkuses - kõik need lõhnad, tuulevaikus ja lõputu vesi. Istusime siis nagu konnad kahekesi kõrgel kivi otsas. Björnil sai varsti villand ja ma juhatasin ta koduteele tagasi. Istusin siis ise väiksel kivist saarel keset vett, lugesin tänast kohalikku ajalehte ja mõtlesin. Elust ja olust. Sellest, et nii üksik pole ma oma sünnal kaua olnud. Sõbrad on kõik kodumaale maha jäänud, siinsed lapsed ei hooli ja isegi vanemad ei saatnud kaugelt välismaalt sms-i õnnitlustega. Kui päike läks looja siis jalutasin koju. Vanim peretütar oli mulle kolm kingitust ostnud - pärlitest käevõru, raamatu ja sokolaadikarbi. Vanaemalt sain ka just täna kaardi! Kodustelt paki! Paar sms-i tuli õhtu jooksul veel. Meilipostkasti oli saabund üsna mitu kaarti. Ja kui seda blogi siin kirjutan ja valget veini limpsin, siis sain ka 20 min ennem südaööd sms-i välismaal viibivatelt vanematelt ja isegi helistasid mulle :P Kuigi nemad vist olid veini rohkem selleks hetkeks joonud kui mina.
Muide, Palju õnne Sverker, Sa said täna kahe kuuseks!
1 kommentaar:
palju-palju õnne :) väikese hilinemisega, tundub et sul oli täitsa tore päev, niipalju kui olud võimaldasid :)
Mu ühel heal sõbral oli ka eile sünnipäev!
Postita kommentaar