Käisime kahekesi ratastega sõitmas. Lasin poisil kodus seljakoti pakkida, võileivad kaasa teha ning joogipudeli võtta. Sõitsime "lehmadele" külla. Ei teagi, kuidas neid päriselt kutsutakse, kuid on sellised paksu ja pika karvaga ning elavad suurel karjamaal aasta läbi. Nüüd teame, et järgmine kord võime õunu, porgandeid või näkileiba kaasa võtta ning neid sööta. Infotahvlil seisab iga lehma nimi, sünniaeg ning ema nimi. Väike eine metsaserval lõppes Björni kaamera ees lollitamisega :) Aga vahva oli! Lubasime teinekordi selliseid matku ette võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar